Relvaeksami vastused

Relvaeksami vastused

Küsimused ja vastused relvaeksami teooria osas. Vastused 14.06.2024 seisuga kehtivast relvaseadusest (RelvS) & KarSist. Paragrahvi numbreid ei pea teadma, lisasin need et saate vastuse allikat vaadata.

PPA lehel olevad relvaeksami küsimused on aastast 2018 ja seega siin vastustes võib esineda ebaterviklikust kuna küsimusalane regulatsioon on aastatega lihtsalt kadunud. “Käesoleva seaduse” alla on mõeldud relvaseadust kuna vastused on otse sealt võetud ja viidatud.

Relvaeksami küsimuste vastused

  1. Mis on relva ja laskemoona käitlemine relvaseaduse tähenduses?
    § 1 prim 1
    “relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine”
  2. Relvaseaduse kohaldamisala.
    § 1
    “avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.”
  3. Filmivõtetel tulirelva kasutamise tingimused.
    § 4
    Võib tulirelva kasutada üksnes PPA ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba.
    Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid.
  4. Leitud või pärandvaras oleva relva ja laskemoona käitlemine.
    § 5
    Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile § 44 lg 3 ja 4 järgi.
    § 9
    Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseid ning andma leiu üle § 44 lg 3 ja 4 järgi.
    RelvS § 44:
    (3) Relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseis. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseile enda valduses olevast relvast või laskemoonast.
    (4) Relva ja laskemoona üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, /…/
  5. Relva kaotsiminekust või hävimise juhtumist teavitamine.
    § 10 lg3
    Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile.
  6. Relvade liigitamine.
    § 11
    1) tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha;
    2) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
    3) pneumorelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
    4) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
    5) heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
    6) elektrišokirelv – relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel;
    7) hoiatus- ja signaalrelv – seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks;
    8) akustiline relv – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, sealhulgas automaattulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel;
    9) laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.
  7. Tulirelva mõiste relvaseaduses.
    § 11
    “relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha”
  8. Tulirelva osade ja oluliste osade loetelu.
    § 20prim1
    Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, padrunisalv ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.
    lg2. Tulirelva osadena käsitatakse ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.

    § 21
    Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada nimetatud osaks.
  9. Mis on helisummuti.
    § 20prim1
    (3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada vaid lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba.
  10. Mis on öösihik.
    § 20prim1
    (5) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss.
  11. Tsiviilkäibes lubatud ja keelatud relvad.
    § 18
    Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
    gaasipihusti;
    kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
    hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga;
    jahinuga ja -puss;
    tääknuga;
    torketääk;
    allveenuga;
    spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
    ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
    amb;
    sportvibu;
    allveerelv.

    § 20
    (1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
    tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
    tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
    tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
    automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
    tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
    eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja RelvS § 83prim3 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv.

    (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on: kasteet, kasteetnuga, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
    lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
    vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
    (3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.
  12. Laskemoona liigitamine ja padrunikomponendid.
    § 17
    (2) Padrunite liigid on:
    1) tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;
    2) gaasirelvapadrun, mille lendkehaks on gaas.

    (3) Tulirelvapadrunite liigid on:
    1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel;
    2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.

    (1) Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest:
    1) püssirohi või muu paiskelaeng;
    2) sütik;
    3) kuul, haavel või muu lendkeha;
    4) padrunikest.
  13. Piiratud- ja piiramata tsiviilkäibega laskemoon ja selle komponendid.
    § 18
     (2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest.

    § 19
    Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.
  14. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 18-aastane ja vanem eesti kodanik?
    § 29
    “sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks”
  15. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 21-aastane ja vanem eesti kodanik ?
    §29 lg2.
    Nagu 18a ja “kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.”
  16. Relvade kollektsiooni asutamine ja selleks õigust omavad isikud.
    § 25 lg2
    Kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda, võib kollektsiooni asutada ja seda pidada Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kollektsioneerimisloa alusel:
      1) füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või teise Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel;
      2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Eesti või teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.
  17. Kollektsioneerida lubatud relvad.
    § 25
     (3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvaid piiratud käibega padrunisalvi, helisummuteid, lasersihikuid ning öösihikuid, välja arvatud:
      1) üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
      2) üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
      3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
      4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
      5) lahingumoon;
      6) üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
      7) üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
      8) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese.
  18. Kollektsiooni kuuluva relva kandmine.
    § 25
     (5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.
  19. Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks Eestisse EL liikmesriigist toimetamine.
    § 27 lg 4: RelvS § 60 lõigetes 2 ja 6 ning §-s 626 sätestatud korras.
    § 60
    (2) Füüsiline või juriidiline isik võib relva, selle olulise osa või laskemoona oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastava relva või selle olulise osa soetamisluba ja RelvS § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba.
    (6) Füüsiline või juriidiline isik võib oma nimele registreeritud relva või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud soetamisloa alusel soetatud relva, mis ei ole strateegiliseks kaubaks olev relv või tsiviilkäibes keelatud relv, selle olulise osa ning laskemoona Eestist ajutiselt välja vedada, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Eriloa väljastamisel võib konsulteerida strateegilise kauba komisjoniga.
    § 626  Relva ja laskemoona Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine.
    (1) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestisse toimetada, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.
    (2) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona Eestis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud luba.
  20. Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks teise isiku kasutusse relva andmine.
    § 29
    (4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, /…/
  21. Mis õigused annab relvasoetamisluba?
    § 32
    (2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
  22. Soetamisloa kehtivus selle väljastamisest.
    § 32
     (7) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
  23. Mis hetkest tekkib välismaal soetatud relva registreerimise kohustus?
    § 33 lg1.
    /…/ Välisriigist soetatud relva registreerimiseks ja selle andmete relvaloale kandmiseks kohustub relva soetaja esitama relva seitsme tööpäeva jooksul Eestisse saabumise päevast arvates elu- või asukohajärgsele prefektuurile.
  24. Mis tuleb relva ostmisel registreerimiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitada?
    § 33  
    (3) Kui relv on soetatud muul seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti RelvS § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel.
    (4) Relva registreerimisel võib prefektuur nõuda relva esitamist, et kontrollida selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetele.
  25. Relva registreerimise ajal relva hoidmine.
    § 33
     (8) Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseisse või hoida seda oma elu- või asukohas RelvS kehtestatud korras ja tingimustel. (§ 45-48)
  26. Millised õigused annab relvaluba, millele on kantud vaid relva liik.
    § 34 lg2 /…/ Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.
  27. Paralleelrelvaloa saamise õigused.
    § 34
    (4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.
  28. Paralleelrelvaloaga kaasnevad õigused ja kohustused.
    § 34
    (3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
    Vt ka § 7; §34 lg 7; § 46. (11)
  29. Relvaloa kehtivusaeg.
    § 34 lg7
    “Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. /…/”
  30. Soetamisloa ja/või relvaloa väljastamist välistavad asjaolud.
    § 36
    (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
    1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
    2) on raskekujulise psüühikahäirega;
    3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
    4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
    5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
    6) on karistatud karistusseadustiku §-s 911, 115, 116, 117, 118, 1181, 119, 1191, 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 4181, 4182, 419, 420, 4232 või 424 sätestatud kuriteo eest;
    61) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 2341, 2342, 235, 2351, 2352, 2353, 236, 237, 2371, 2372, 2373, 2374, 2375, 2376, 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
      7) on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest;
      8) on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 61 sätestatud kuriteos;
      9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
      10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
      11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
      111) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest;
      112) on väärteomenetluse korras karistatud vaenu õhutamise või rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest;
      14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest;
      141) ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;
      15) ei täida lapse ülalpidamise kohustust.
  31. Relvaloa vahetamise kord.
    §41
    (1) Relvaloa või paralleelrelvaloa, sealhulgas peatatud kehtivusega loa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse alusel. Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda juriidilise isiku taotluse alusel.
    (2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa pikendamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:
    1) taotlus, märkides selles taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi, kontaktandmed ning relva hoiukoha;
    2) tervisetõend;
    3) dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 või 3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11, 12, 13, 14 või 15 sätestatud nõudele.
    Vt ka Relvaloa vahetamine
  32. Millised relvaomaniku ja relvaandmete muudatused tuleb Politsei- ja Piirivalveametis vormistada.
    § 80.   
    (1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
    /
  33. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtivuse peatamise alused.
    § 43
    (1) Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui:
    1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
    11) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;
    2) loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 või 61 sätestatud kuriteos;
    21) loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;
    3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
    4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
    5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;
    7) juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒9 nimetatud asjaolu;
    8) loa omaja ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;
    9) loa omaja ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3 või § 31 lõike 1 punktis 2, 21 või 7 sätestatud nõudele.
  34. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtetuks tunnistamise alused.
    § 43
     (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui:
      1) seda taotleb loa omaja või relvaomanik;
      2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu;
      4) loa omaja on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;
      8) juriidiline isik on lõppenud või asutus on likvideeritud;
      9) relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.
      91) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve;
      92) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 12 sätestatud tingimusele;
      93) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 21 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 12 või 13 sätestatud tingimustele;
      94) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, valdab piiratud käibega padrunisalve;
      95) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõikes 15 sätestatud tingimustele.

    31) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
    (32) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
    (33) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
  35. Relvaloa kehtivuse lõppemise tagajärg.
    § 44
    (1) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või peatamise või loa kehtetuks tunnistamise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.
  36. Relva ajutine hoidmine.
    §45
    (4) Relva ja laskemoona hoitakse RelvS §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on:
    1) relvaluba või
    2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.
    (5) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Relvaluba omavale teisele isikule võib relva anda ajutisele hoiule kuni üheks ööpäevaks käesoleva seaduse § 46 lõigetes 3, 4 ja 7 sätestatud tingimustel.
    (6) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine tegevusluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale.
  37. Tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuded nii ühe kui mitme relva hoidmisel.
    § 45
    (1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
    (2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
    (3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.

    § 46
    (1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
    (2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.
    (3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp).
    (4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
    1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
    2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
    3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
    4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
    5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
    6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
    7) kuni 5000 sütikut.
    (51) Kui isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, võib füüsiline isik hoida laskemoona koguses, mis ei ületa suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust.
    (6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
    (7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
    (8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.
    (10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
  38. Relvakappide ja relvahoidla nõuded tulirelva hoidmisel.
    Määruses “Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused.” § 8:
    (1) Relvakapp peab vastama selle turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määrava standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele.
    (2) Kui relvakapp ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardile, peab relvakapp tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk.
    (3) Relvakapis, milles hoiustatakse koos relvaga ka laskemoona, sütikuid ja püssirohtu, peab olema selleks eraldi lukustatav osa, mille võtit ei tohi hoiustada relvakapis. Kui laskemoona, sütikuid ja püssirohtu hoiustatakse relvast eraldi relvakapis, ei ole eraldi lukustatav osa nõutav.
    (4) Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.
    Loe määrust.
  39. Mis on relvakandmine relvaseaduse mõistes?
    § 49
    Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
  40. Mis on relva edasitoimetamine relvaseaduse mõistes?
    § 54
    (1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
  41. Mis on relva relvavedu ja kes võib seda teostada?
    § 54
    (2) Juriidilise isiku nimele registreeritud relvade ja laskemoona, mis ei ole väljastatud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine, kui sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine, loetakse kohalikuks relvaveoks.
    § 56
    (1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.
    (2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.
    (3) Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse, lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi ja raudteeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
    (4) Rahvusvahelise relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb riigipiiri ületamine.
    (5) Rahvusvaheline relvavedu toimub vastavas veoliigis kehtivate rahvusvaheliste veoeeskirjade kohaselt.
    § 57
    (1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.
  42. Euroopa Liidu territooriumil teise liikmesriiki tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise alused.
    § 624
    Eestis väljastab eelloa ja loa füüsilisele või juriidilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
    Eelloa ja loa kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.
    Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
    Eestis väljastab tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv.
    Tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtetuks tunnistamise korral.
  43. Euroopa tulirelvapassi kantavad relvad.
    § 624
    Tulirelvapassi ei või edasi anda ning sellele märgitakse tulirelvapassi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Tulirelvapass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relva valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus.
  44. Milliste dokumentide olemasolul võib füüsiline isik Eestis soetatud või tema nimele registreeritud tulirelva või laskemoona oma tarbeks Eestist teise EL liikmesriiki toimetada ja vastupidi?
    § 624
    (1) Euroopa Liidu territooriumil võib relva ja laskemoona edasi toimetada järgmiste dokumentide alusel:
    1) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba);
    2) relva ja laskemoona Euroopa .Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba);
    3) Euroopa tulirelvapass (edaspidi tulirelvapass).
  45. Mis on relva ja laskemoona võõrandamine relvaseaduse mõistes?
    § 63
    (1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.
  46. Kellel on relva ja laskemoona võõrandamise õigus?
    § 63
    (2) Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada:
    1) isikule, kellel on vastava relva soetamisluba;
    2) komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba omava isiku vahendusel;
    3) relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba omavale isikule.
    (3) Laskemoona tohib võõrandada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute vahendusel või isikule, kellel on vastava relva relvaluba.
  47. Mida tohib teha kodusel teel valmistatud padrunitega?
    § 73 lg 4
    Kodusel teel valmistatud padruneid ei tohi võõrandada.
  48. Kellele on keelatud relva müüa?
    § 74
    (2) On keelatud:
    1) müüa relva või laskemoona isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole relva soetamiseks seda liiki relva soetamisluba või laskemoona soetamiseks relvaluba;
      2) müüa piiramata tsiviilkäibega relva alla 18 aasta vanusele isikule;
      3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;
      4) müüa relva või padruneid, millel ei ole tüübikinnitust, välja arvatud komisjonimüügiks võetud relv.
  49. Kes võib relva parandada?
    § 76 (2)
    Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.
  50. Mida mõeldakse relvaseaduses relva ümbertegemise all?
    § 77 (1)
    Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva omaduste oluline muutumine.
  51. Mida peab teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva Eestisse toomisel tegema?
    § 781
      (4) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva kohta, millel ei ole Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud tõendit, peab relva Eestisse toonud isik esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks 30 päeva jooksul relva Eestisse toomisest arvates.
  52. Mis on relva lammutamine?
    § 79 (1)
    Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kasutamisest loobumist ja selle lahtivõtmist koostisosadeks.
  53. Millisteks relvaga seotud toiminguteks peab taotlema luba Politsei- ja Piirivalveametilt?
    § 80 (1)
    Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
  54. Relva võõrandamise loa saamine ja kehtivus.
    § 80
      (2) Loa taotlemise avalduses märgitakse:
      1) omaniku või valdaja andmed – füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;
      2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;
      4) milleks taotlus esitatakse (võõrandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine);
      5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil relv võõrandatakse, millises ulatuses relv ümber tehakse, kes relva ümber teeb, laskekõlbmatuks muudab või lammutab).
      (7) Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks.
  55. Relva ja laskemoona hävitamise kord.
    § 83
     (2) Hävitamisele kuuluvad:
      1) sundvõõrandatud relv ja laskemoon, mida ei ole võimalik muul viisil realiseerida;
      2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;
      3) kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ning hävitamisele kuuluvad relvad ja laskemoon;
      4) Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isiku toodud ebaseaduslik relv ja laskemoon, mille ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalmenetlus jäetud alustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 7 või lõike 2 alusel;
      5) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.
  56. Lasketiirus relva laenutamine.
    § 86
    (1) Lasketiirus või laskepaigas võib relva laenutada isik (edaspidi laenutaja), kellel on tegevusluba relvade laenutamiseks lasketiirus või laskepaigas. Õppeasutuses ja laskespordiklubis, kus laskespordiga tegeldakse põhikirja alusel, ei ole tegevusluba nõutav.
    (2) Relva laenutatakse isikule (edaspidi laenaja) isikut tõendava dokumendi esitamisel. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.
    (3) Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirjaga. Nõudeid ja eeskirja tutvustab relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor. Relva laenaja vastutab relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest.
    (5) Laenutatud relva võib kasutada ainult samas lasketiirus või laskepaigas laskeinstruktori juhendamisel.
    (6) Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada laenaja, kellel on relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents.
    (7) Sporditulirelva võib laenutada vähemalt 16-aastasele isikule.
  57. Riikliku järelevalve teostajad tsiviilkäibes lubatud relvade käitlemise üle.
    § 88 lg 1
    /…/  teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.
  58. Relvaomaniku kohustused riiklikku järelevalvet teostava ametniku ees.
    / võimaldama seadusega nõutud ja lubatud järelvalvet. (§89; §88 lg1)
  59. Relva kontrollimisel ettenäitamiseks teostatavad toimingud.
    § 89
     Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle haldusjärelevalvet teostama volitatud ametiisikul on õigus:
      1) teostada relvade, tulirelva osade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse;
      2) nõuda sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlejalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;
      3) teha ettekirjutus avastatud õigusrikkumise kõrvaldamiseks ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
      4) võtta käesoleva seaduse täitmise tagamiseks tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega.
  60. Püssirohu ja sütikute hoidmise nõuded.
    vt SM määrus § 9
    (1) Püssirohtu hoitakse ainult tehasepakendis või suletud metallpurkides. Püssirohi peab asuma kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel.
    (2) Padrunite laadimisel on keelatud püssirohu läheduses suitsetamine ja lahtise tule kasutamine.
  61. Mis on tulirelva laskekõlbmatuks muutmine?
    § 78 lg1
    Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab lasu sooritamise võime.
  62. Kes võib relva laskekõlbmatuks muuta?
    §78 lg2
    /…/ relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.
  63. Kelle loal võib tulirelva laskekõlbmatuks muuta?
    § 80 lg1
    PPA
  64. Hädakaitse ja hädaseisundi mõisted.
    KarS § 28 lg1 Hädakaitse
    Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
    KarS § 29 Hädaseisund
    Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. 
  65. Mis on hädakaitse piiride ületamine?
    KarS §28
     (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
  66. Mis on hädakaitseseisund?
    (Sellist mõistet praegu kehtivates RelvS ja KarSis ei olnud, mis olid antud relvaeksami soovitatavateks õppematerjalideks. )
    Vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründe olemasolu kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu.
  67. Milliste tulirelvade ja laskemoonaga seotud tegude eest on ette nähtud karistus?

    Lühidalt: Tulirelva ja laskemoona käitlemise seaduste rikkumiste eest.
    Kui süüteo objektiks oli tulirelv või laskemoon või süütegu pandi toime tulirelvaga.

    RelvS 131. peatükk:
    § 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine
    § 894. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine.
    § 8910. Relva ja laskemoona kandmine joobeseisundis.
    § 8911. Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel.
    § 8912. Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine.
    § 8913. Laskemoona ebaolulises koguses käitlemine.
    § 8925. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamata jätmine.

    Karistusseadustikust mõned:
    Vargus §199 lg2p1
    Röövimine §200 lg2p1 (objektina), p8 (vahendina)
    “pisivargus” §218 lg1
    §263lg1p2 Avaliku korra raske rikkumine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades.
    § 274 lg2 Vägivald võimuesindaja vastu relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.
    § 327 lg2 Massilised korratused kinnipidamiskohas relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades.
    § 437. Omavoliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast teenistusrelvaga.

    5.jagu: Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod:
    § 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine.
    § 4181. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine.
    § 4182. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslik käitlemine.
    § 419. Tulirelva lohakas hoidmine.
    § 420. Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseaduslik käitlemine.

Jätsin kommentaarid avatuks – andke teada kui mingi vastus tundub ebapiisav või vale.

ML

***

Loe ka:
Relvaloa tegemine
Mustakivi tulistamine – Riigikohtu lahendist

Liitu uudiskirjaga!

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga