Ennetav enesekaitse on paljuski sarnane male mängule – pead teadma, mis seis hetkel on; kuidas võib muutuda; kuhu sul on vaja jõuda ja kuidas.
Enamus juhtudel me ei taha kakelda – sellega kaasnevad suuremad/väiksemad vigastused isegi kui lõpuks võidad. Eriti ei taha need kakelda, kes on arvulises/oskuslikus vähemuses. Samuti ei tea me kunagi, kes vastase poolele juurde tuleb ja mis oskused/ründevahendid neil tegelikult on – alati võib leiduda keegi, kes on sinust treenitum.
Üldiselt soovime konflikte vältida välismaal reisil, kallimaga väljas olles või muul juhul kui meile võib tekkida rohkem kahju kui mõni sinikas. Kuid alati ei saa konflikte vältida, nt kui töö iseloom ei luba (politsei, turvateenistus, vanglatöö, sõjavägi, ihukaitse, luure jm), siis on vaja konflikt kiiresti lõpetada enda kasuks.
Sellise ohuhinnangu aktiivset rakendamist on meil õnneks harva vaja. Kuid kõndides öösel valgustamata magala majade vahel hakkab su ohutunne ise tööle. Teadlikkus toimuvast (ing.k. situational awareness) aitab ennetada konflikti sattumist.
Jaapani vaste zanshin tähendab lõõgastunud tähelepanelikust/teadlikkust/arusaamist.
Mida näha keskkonnas
Ohu ennetamiseks, ohuallika tuvastamiseks ja konflikti kiireks lõpetamiseks on vaja olla teadlik toimuvast – mis sinu ümber toimub. Sõltumata konkreetsest keskkonnast, kus oled – linnatänav, ööklubi, maja trepikoda, maapiirkonna tänavad –
või rahvarohkusest, kellaajast, –
jälgi järgmisi elemente.
1. Inimesed.
Ohuhinnangus on iga võõras inimene x-tegur – tundmatu. Ta võib olla vaenulik või neutraalne – õnneks on enamus inimesi tänavapildis neutraalsed – neist pole ohtu. Kuid väärtus tuleb arvestada nullina, sest neist pole kasu kui keegi peaks sind ründama. On küllaga lugusid/videoid, kus isik saab tänaval peksa ja inimesed kõnnivad lihtsalt mööda.
Mille järgi hinnata? Riietus, näoilme, kehakeel, tegevus. Ohuallika puhul mõtle alati +1, s.t. tal võib olla läheduses sõber, tal võib olla nuga/püstol/kasteet/gaas vm. Ta võib olla treenitud kakleja.
2. Teekonnad.
Pead koguaeg teadma, kuhu suunas liigud, kuhu saab veel liikuda ja kust võib kedagi juurde tulla ja mis koguses. Autode teekonna kaudu võib juurde tulla kiiresti ja suures koguses inimesi.
3. Uksed.
Uks ei ole ainult element kust kedagi võib juurde tulla või lahkuda. Uks võib olla nähtavalt lahti/kinni, lukust lahti/kinni, viia kinnisesse alasse, viia uue teekonnaga alasse. Samuti võib uks olla ühelt- või mõlemalt poolt lukustatav/mittelukustatav. Seda saab kasutada kui on vaja ennast ohuallikast isoleerida.
4. Relvad.
Sul kaasasolevad (nt müts, kindad, kohvitops) ja ümbritseva keskkonna relvad(võitlusvahendid), sh esemed, mis on kasutatavad relvana. Väga kasulik oskus on leida ümbritsevast keskkonnast elemente, mida kasutada relvana ja kasutada keskkonda ära, et saavutada võitluslik eelis (nt rahvarohkes kohas jälitaja eest kadumine ja/või tema märkamatu fotografeerimine). Keskkonnas on tihti kasutada paremaid relvi kui me saame kaasas kanda, nt tool, kivid.
Enamus esemeid saab kasutada viskamiseks vastasele silmadesse, et seejärel teha ennetav rünnak ja/või saavutada põgenemisel edumaa. Ese ei pea olema isegi kõva, piisab kui see tekitab silmadele sulgemise-refleksi.
Kui kannad mingil põhjusel enesekaitseks kaasas nuga, siis vastane ei tohi seda teada, enne kui on tema jaoks liiga hilja, nii et ta ei jõua/ei tea ennast selle vastu kaitsta. Nt hoiab sind tugevas kägistuses(oht sinu elule), tema mõlemad käed on kinni ja nägemisväli sinu kehale piiratud, saad haarata noa.
Kui su lähivõitlusoskused on nullilähedased, siis jääd üpriski kiiresti oma noast ilma alates momendist kui vastane seda näeb ja on oht, et saad ise oma noaga viga.
5. Diversioonid.
Mida saad teha, et tõmmata endale tähelepanu kolmandate isikute poolt, mis sunnib neid sekkuma toimuvasse (või vähemalt 112te helistama).
Nt tänaval ründaja/ahistaja puhul kõnnid autoteele, nii et takistad liiklust mitmel autol.
Korterelamutega majade vahel, mis on pargitud sõidukeid paksult täis, saad kõik autod järjest tugevalt tõugates alarmi panna.
Korterelamu trepikotta sisse saades järjest uksekellade vajutamine.
Ärihoonete parklates võib aidata tulekahju signalisatsiooni kasutamine. Seda muidugi kui muud moodi abi ei saa.
6. Kaamerad.
Kaamerate nägemisvälju on hea arvestada kui tahad agressori tegevuse videosalvestuse peale saada. Kõik kaamerad kahjuks ei lindista või ei lindista piisavalt hea kvaliteediga. Suuremates kauplustes tavaliselt on salvestamine ja ka keegi kaamerate taga. Kui sul nüüd õnnestub veel turvapersonali tähelepanu ka tõmmata nii, et nad peavad sekkuma, siis võib see lahendada su olukorra (üldiselt ei tasu turvade peale loota, nad on erafirmas).
Nutifonid. Tänavakakluse puhul avalikus kohas hakatakse seda üsna kiiresti filmima.
7. Asutused.
Välisriigis olles on hea teada, kus asuvad lähimad politseijaoskonnad, EMOd ja saatkonnad. Kui oled mitte-EL riigis, siis aitab ka EL riigi saatkond.
Harjutus
- Jälgi ümbrust, keskkonda, saa aru toimuvast – eraldi elemente kui ka konteksti. Olles harjunud jälgima kindla keskkonna tavapärast olekut jääb sulle kiiremini silma kui midagi/kedagi on valesti. See on nagu vale noot sümfoonia orkestris.
- Vaata valmis vähemalt 2 lahkumisteekonda.
- Mõtle, kuidas mingit eset relvana kasutada ja milliseid diversioone saab teha.
+++
Lisalugemist:
Ennetav enesekaitse 2. osa – eesmärk & manöövrid
Enesekaitse teooria
Lahingureeglid enesekaitsel
Pipragaas